On aeg, kus pannakse kokku järgnevat valitsust Eesti Vabariigile. Milline see olema saab, näeme juba loodetavasti  lähinädalatel. Pisut enne valimisi tegime intervjuu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaadi Martin Helmega.  

 

Martin Helme- vihatud, armastatud poliitik, kes on loonud enda ümber teatava brändi. Võtsime temaga sõbraliku ja vahetu intervjuu tema töökohas riigikogus.


Kas te ei leia, et eestlased on muutunud ükskõikseks ehk pealkirjadest kaugemale ei jõuta?

Jah, mitte ainult Eestis, vaid üle maailma.  Ma arvan, et siin on mitmeid erinevaid põhjuseid. Digitehnoloogia kindlasti soodustab seda – kaks inimest on ühes ruumis ja klõbistavad rääkimiseks oma masinaid. Eestlaste loomupärane temperament on introvertsus. Loomupäraselt ei ole me kogu aeg  heas tujus. Aga jah, see on süvenev trend ja inimesed peaksid endid teadlikult vastumobiliseerima. Kui sa ei hooli mitte millestki, siis on asi ikka hull. Kui ei hoolita tihtilugu iseendast, sõpradest, koduloomast, siis selle asenduseks hoolitakse näiteks kliima soojenemist. Hoolitakse asjadest, millega sul tegelikult kokkupuudet ei ole, see on nagu asendustegevus. Aga see näitab seda, et tegelikult ei hoolita mitte millestki.

 

Kas eestlaste religioosne leigus on probleem?

Ma ei ütleks, et eestlane on usuliselt leige. Kui inimene ei usu enam jumalasse, siis ei saa öelda, et ta ei usu millestki, vaid vastupidi, ta usub just kõigesse. Inimesed usuvad horoskoope, kivide maagilisi võimeid ja isegi uriini joomisesse. See on üpris masendav, meil on selgelt kultuuri katkestus, mis sai löögi nõukogude ajal ja see jätkub praegu euroopalike väärtuste suure pealetungiga. Selle käigus lammutatakse traditsioone. Minevikus saime me siiski kõik asjadest enamasti ühtemoodi aru, aga praegu me mõistame asju ikka väga erinevalt. Me ei suuda kokku leppida, kas on öö või päev.

 

Milline oleks Eesti kui nõukogude aega poleks meie jaoks olnud?

Ma arvan, et me oleksime nagu Rootsi, oluliselt rikkamad kui Soome. 70ndatel hakkasid Soome ja Rootsi muutuma aina liberaalsemateks, 90ndatel toimus plahvatus. Kui Eesti võttis enda jaoks eeskujuks Soome ja Rootsi ajal, mil me iseseisvusime, siis tegelikult juba meie silme all hakkasid nad lagunema. Eeskuju võiks olla meil 50ndate või 60ndate Rootsi või Soome. Aga milline see Eesti siis oleks.. Meil oleks oluliselt suurem rahvaarv, oluliselt jõukam elu. Rahvas, kes siin elaks, oleks suures osas ainult eestlased. Meil ei oleks nii palju rahvuslikke komplekse.

 

Kellelt praeguses Euroopas eeskuju võtta?

Poola, meil on samasugused ajaloolised traumad. Väga palju sarnast ajalugu, vahe on ainult suuruses.

 

Meil on kolmsada  tuhat venelast. Kas neid  üldse on võimalik integreerida?

Ma ei ole küll kindel. Lahendus on väga lihtne, et neid ei tuleks juurde. Praegult aga tuleb neid taaskord juurde. Need, kes tulevad, on puhas leht, nad ei tunne keelt ega kultuuri. Aasta jooksul tuleb oma kuus kuni kaheksa tuhat venelast. Õppeviisad, töö viisad, perekonniti on  siia tulemise võimalusi väga mitmeid. Viimastel aastatel on eriti kasvanud Ida-Ukrainlaste tulek. Eelmine aasta suuri Venemaa austajad juurde üle 20 000. Esimesena tuleb sisseränne peatada, mitte pikendada elamislubasid. Kolmandaks oleks oluline tasapisi eestindada neid, kes on Eestis juba mitu põlvkonda eksisteerinud.

 

Kirjeldage Mart Helmet kui poliitikut

Tal ei ole isiklikke ambitsioone, ta teeb oma tööd suurest kohusetundest ja patriotismist. Talle poliitika pigem väga ei meeldi. Ta on väga kirglik, ta saab aru, et poliitikas ei tohi asju asju isiklikult võtta. Aeg-ajalt  ta aga läheb ikka siiski väga kirglikuks. Kui keegi teda isiklikult ründab, siis ta seda ka isiklikult võtab ja ei unusta. Lisaks on ta kõigutamatu, täiesti kõigutamatu, mis on tugevus ja nõrkus korraga. Poliitikas on teatud paindlikkus vajalik, aga noh, me näeme kuidas eesti poliitikas selgrootust ja laveerimist on tohutult.

 

Kas näiteks Keskerakonnaga koalitsiooni teha oleks võimalik, kui seal erakonnas on inimesi, kes noogutavad vene agendale?

Siiamaani noogutavad. See on väga venestunud üritus. Aga nendega on võimalik igasugustes asjades kokku leppida, sest nad on nii põhimõtte lagedad. Igal juhul oleks see parem,  kui meie nendega koalitsoonis oleks kui see, et nad ainult sotside või reformiga koos. Sel juhul tuleks meil Eestisse nii mustanahalised kui homod.

 

Kas te ei leia, et kas või näiteks sotsid tegelikult suures osas on ikkagi eestimeelsed inimesed?

Sotside juhtkond on ikka väga suurelt estofoobne. Nad leiavad, et rahvusriik tuleb hävitada. Seal on arusaam, et kui sa lehvitad Eesti lippu, siis ei ole vahet, kas siin on neegrid või mitte. See on arulage, kui me ei suuda kokku leppida, mis on eestimeelsus. Igaüks, kes siia tuleb ja võtab vastu keele  on kohe eestlane? No ega ikka ei ole. Sa saad olla eestlane, siis kui sul on eestlastest esivanemaid.

Oled nõus sa sellega, et kui su poliitiline reiting on väike, siis tuleb probleeme võimendada, et oma toetust tõsta?

On vaja tähelepanu saada, joonistada kindel kontrast teiste ja enda vahele. Poliitikas kõige olulisem on eristuda, sa pead pakkuma midagi sellist, mida teised ei paku. Muidu sul kliente ei ole. Kõik võitlevad tähelepanu pärast, lihtsalt öeldes tähelepanu saab see, kes kõige rohkem karjub.

 

Lõpetuseks millist muusikat te kuulate?

Jazzi. Lemmikuks on cool jazz. Kuulan ka swingi. Artistidest tooks välja Ella Fitzgeraldi, Chet Bakeri.