Ma istun keset Tallinna linna kõigile külalistele avatud söögikohas ja aasta on 2021. Ühel pool restorani istuvad vingus nägudega inimesed, kes hoiavad käes pizza taldrikuid, kuid pizza on vihast ja kurbusest, eelkõige kurbusest ära jahtunud. Teisel pool restorani istuvad inimesed kes on väsinud ja kurvad, kuid neil on eranditult näppude vahel pasta kausid.

 

Mis põhjusel istuvad inimesed erinevates restoraninurkades ning on eranditult kurvad?

Mõnel visamal on alles veel tema viha, mis siiski tasapisi kurbuseks on muutumas. Kohe ma selgitan: aastatel 2016-2020 olite te kaasajooksikud, silmad kinni jooksite järgi oma veendumuste eestkostjatele. Veendumused ja põhimõtted läksid üle eufooriaks, mis vallandas omakorda kaose. Tänaseks on teie ennastohverdav isu barrikaadidele joosta ja vastaseid kõntsaga loopida otsa saanud, kuid eestlasele omaselt te olete nii kuradi visad. Nii visad, et te ei taha leppida vastaspoolega, leppida sellega, et teie niinimetatud vaenlane võibki mõelda teistmoodi, kuid sellegipoolest tallate te samu tänavaid ja eksisteerite ninapidi koos. Kas poleks lihtsam kui te otsiks lepitust, üks teeks otsa lahti ja te saaksite jälle ühe laua taga istuda, sest tegelikult sisimas te hoolite ja vajate üksteist. Ei eestlane ei anna alla! Istume kuni viimsepäevani oma nurkades ja põrnitseme üksteist punnis silmadega.  

 

Aga miks aastal 2021 on asjad nii kaugele läinud? Sest me oleme nii kangekaelsed ja sealjuures nii iseteadlikud, et me ei aksepteeri teiste arvamust…

Kallid poliitikud, kallid ajakirjanikud, kallid kultuuriinimesed, kallid ettevõtjad ja teie kõik, kes te mulle tegelikult väga kallid olete..  Võtame hetke, lõpetame selle süüdistamise, las see vasakpoolne olla nagu ta on las see parempoolne olla nagu ta on. See kõik, mille nimel töötab praegu meedia, töötavad poliitikud ja ka meie ise, täiesti tavalised inimesed, see kõik ei ole seda väärt. Me sütitame üksteist, külvame paanikat ja tekitame liigset tolmu mille sees hingata ei ole teab mis mõnus. Kui me kasvõi natukene tõmbame tagasi ja anname järgi, vähemalt näiliselt siis võib loota, et tolm mis on tekkinud Eestimaa kohale hakkab tasapisi haihtuma.