Tehisprobleemid tõstavad pead

Kui ma oleksin gei, oleksin mustanahaline, oleksin taimetoitlane. Ühel päeval  selguks, et ma olen andekas filmilavastaja, siis ma ilmselt võidaksin Oscari. Mitte, et ma nii hea oleks, vaid just mu tausta pärast. Kui ma ei ole nii andekas, tehakse minust heterode, valgete, mitte veganite ja pärismaalaste põhi valimisteemaks. Osad vihkavad mind, osad armastavad, aga kõik, absoluutselt kõik räägivad minust. See on üpris kummaline käitumine, mina ise olen sellel teemal täiesti vait, aga kõik teised räägivad minust. Kas teil endal on nii igav, et peate mind kas ülistama või mutta tampima? Elage teie oma elu, elan ka mina. Tegeleme maailmas päris asjadega ja kui tõesti tekivad suured probleemid eelmainitud erinevustega, siis räägime nendel teemadel.

Üldises mõttes, jättes välja pärismaalaste ja rassi teema, kus tõesti on palju segadust ja lahendamata otsi, on läinud fookus kuidagi eriti paigast. Oleme hakanud tegelema pseudoprobleemidega, kas te ei leia? Räägitakse  teemadest, mille ümber saab tekitada segadust, teadmatust ja vaenu. Nagu oleks kellelegi ülevalt poolt antud ülesanne leida probleemi tekkimise ajend ja vormida neist päris probleemid ning tekitada seeläbi ühiskonnas tarbetud diskussioonid ja vaidlused. Viskaks siin kivi nii vasakpoolsete kui parempoolsete kapsaaeda. Te toidate üksteist, te küll vastandute oma arvamustes, aga mõlemad käsitlete antud teemasid, et kõigest väest teineteist mustata, et siis ennast oma valija ees kindlana tunda. Paneksin teile südamele – rääkige maksupoliitikast, julgeolekust, loodusvarade mõistlikust kasutamisest jne. Kui kunagi tuleb Eestis aeg ja me oleme jõudnud situatsiooni, et kõik muu on korras,  siis on aega eelnimetatud teemade üle diskuteerida ja üksteist poriga loopida. Selleks ajaks olete te tegelenud juba piisavalt päris küsimuste ja probleemidega, olete juba jõudnud oma vaimses arengus piisavalt kaugele, et mõista kui tobe teie kunagine suunitlus oli.