Inger Fridolin on 20-aastane laulja ja laulukirjutaja, kes kogus tuntust Noortebändi konkursil. Suvel sai teda kuulata Intsikurmu festivalil. Ingeri suur saavutus oli Eesti Laulul finaali pääsemine, kus ta pälvis kuuenda koha. Mis saab Ingerist edasi, millest ta mõtleb ja unistab.

Kas kirjutad kõik laulud ise?

Jah, kõikide laulude sõnad ja meloodia kirjutan algusest lõpuni ise. Alustasin kirjutamisega 15-aastaselt, kui tekkis selline loomeperiood, mis on väga palju inspireeritud Ed Sheerani muusikast ja stiilist. Arvan, et see tekkis sellest hetkest, kui kuulsin esimest korda laulu “The A team”, tundsin nii tugevalt, et tahaksin ka ise sarnast muusikat teha.

 

Kui palju võtad sa teadlikult oma lemmikartistidelt stiili mõttes midagi üle?

Mõned kitarrirütmid olen Edilt teadlikult üle võtnud, sõnad on tulnud täielikult enda sulest, sellest mida mina olen tundnud või läbi elanud. Sõnade mõttes on minu arvates keeruline kellegi teise loomingut põimida.

 

Mis sind inspireerib?

Kõige rohkem inspireerivad inimesed minu ümber, hingevalud, õnnelikud hetked ja ka loodus. Kui on aega, siis meeldib mulle metsas looduses kõndida ning sealt saadud emotsioon on alati tugev. Looduse keskel olles tekib suur tung mõtted paberile kirja panna.

 

Kas muusika kirjutamiseks on vaja käia läbi rasketest olukordadest?

Olen elus läbi elanud selliseid hetki, mis on mind muutnud selliseks nagu ma olen. Ma olin teismeeas natuke kinnine inimene ja elasin sissepoole ja siis muusika aitas mul ennast rohkem väljendada. Ma tahan olla aus ja inimestega enda päris mina jagada.

Me ei tea kunagi, mis elutee muusikul on. Ma ei oleks arvanud, et need raskused mu ellu tulevad, aga need tulid ja need tegid mind seesmiselt tugevamaks inimeseks.

 

Kas annaksid sissevaate oma raskustesse?

Suuremalt jaolt hingevalud. On olnud hetki, kus olen tundnud tundeid, aga paratamatult läbi nende haiget saanud. Elus on mind tabanud mõned traumad. 12-aastaselt pures mind koer nii, et olin üle kolmekümne õmblusega haiglas ning kahjustada sai ka kõrv. Jalgpalli karjäär lõppes, sest mängu ajal tekkis põlvetrauma. On olnud hetki, mis on mind täiesti katki teinud, aga saan öelda, et muusika on mind lõpuks ikkagi kokku lappinud.

 

Mõnede jaoks oled sa sattunud üleöö rambivalguse alla ja huvi Sinu vastu on väga suur. Kui raske on filtreerida, mida on õige jagada ja mida mitte?

Oleneb väga, kellega ma jagan. Ma olen isiksuselt selline, kes usaldab kergesti ja ma saan kohe aru, kui mul tekib kellegagi side. Aga loomulikult peab jääma mingisugune kate, päris kõigest ei saa rääkida. Aga ausus mulle meeldib.

 

Kust sinu muusikapisik üldse alguse sai?

Mu terve suguvõsa tegeleb muusikaga. Ema on muusikaõpetaja ja dirigent. Ma olengi sündinud muusika sisse.

 

Mida pead Sina enda juures oluliseks? Miks Sa inimestele oma muusikaga korda lähed?

Ma arvan, et ausus ongi oluline võtmesõna. Ja ka positiivsus. Ema on alati öelnud, et olen selline positiivne ja naerusuine laps ja alati ka rasketel hetkedel suudan seda hoida. Ma tahan teistele anda ja mitte ise väga palju saada. Tahan, et kui ühel hetkel mu elu otsa saab, tahaksin tunda, et olen andnud teistele nii palju kui sain. Võib-olla üheks faktoriks on minu imago – eristun välimuselt teistest artistidest. Mulle on öeldud, et mu välimus ning nägu on äratuntav, kui nime kuulda, samal ajal kui paljude teistega peab nägu meelde tuletama. See on minu jaoks väga suur kompliment.

 

Kas sa toonitaksid oma erilisust?

See olengi mina, ma olen alati selline olnud. Ma olen see, kes ma südames olen. Inimesed on tihti keegi, et teistele meeldida. Elavad mõtetega, et kuhugi kuuluda, muutes iseennast. Ma saan olla mina ise isegi siis, kui mõned inimesed üritavad mind muuta. Ma olin nooremana natuke kinnine. Aga siiski jäin alati truuks enda tõekspidamistele ja ei lasknud teistel end mõjutada. Ma ei muuda enda iseloomu ega välimust kellegi teise pärast. Ma olen kõigiga selline, kes ma olen seesmiselt.

 

Mida sa tahad saavutada?

Mõned unistused on juba saavutatud. Eesti laul on ka olnud üks minu unistustest. Ja ka välismaa lavadele tahan jõuda. Mul on veidi selline utoopiline unistus teha oma muusikaga maailmale ring peale.

 

Kuhu maani oled sa valmis kuulajate pärast minema? Kas oleksid nõus tegema koostööd produtsendiga, keda sa tegelikult ei austa?

Ma teen asju, mida ma armastan. Ma ei taha kunagi teha midagi, mis mulle ei meeldi. Ma teen muusikat oma hingele ja endale, kindlasti mitte raha pärast. Vaadates maailma artiste, kes on läinud seda rada pidi, kus laulavad teiste kirjutatud laule ja on nö lükata- tõmmata, tunnen ma, et seda ma ei tahaks.

 

Mis on Eestis valesti?

Ma poliitikaga üldiselt ei tegele. Aga kurb on vahel näha inimeste aktsepteerimatust ja tolereerimatust. Samas saan öelda, et see on läinud paremaks.

 

Kuidas Eesti riik soodustab sinu muusikakarjääri?

Eesti riik soodustab kõige enam sellega, et see on mu kodumaa. Ma jään alati eestlaseks isegi siis, kui mu teed peaksin rändama teise riiki. Osa minu muusikast võiks alati olla ja jääda eestikeelseks.

 

Mis su šansid oleksid suurtes riikides?

Ma võin nüüd öelda, et märtsi lõpus on mul võimalus esineda Los Angeles muusikakonverentsil MUSEXPO, kus on kaasatud paljud tuntud produtsendid ja managerid, kes on töötanud artistidega nagu Katy Perry ja Jessie J. See on minu jaoks tohututult suur samm. See on midagi mulle iseloomulikku – ma haaran alati võimalustusest kinni.

 

Paljud on öelnud, et inglise keeles on kerge kirjutada, sest siis jääb justkui filter vahele. Kuidas Sinul kirjutamisega on?

Ma nõustun sellega, ma alustasin ise kirjutamist inglise keeles. Ühel hetkel ema ütles, et proovi eesti keeles ka. Alguses oli selle mõttega palju võitlemist, kuna eesti keeles kirjutamine on midagi muud kui inglise keeles. See kirjutamine võtab aega, keskendumist ja kõike ei saa otse öelda, aga mulle meeldib, et eesti keeles kirjutades saan ma kasutada palju metafoore. Inglise keeles on lihtsam ja see on kuidagi suupärasem, aga eesti keeles on minu arvates lõppude lõpuks tekst tähenduslikum.

 

Priit Pajusaar ütles Anu Välba saates, et paljud artistid unustavad, et Eesti Laulu eesmärk on Eurovisioon. Mille pärast Sina oma laulu saatsid?

Nii Eesti Laulust kui ka Eurovisioonist olen ma unistanud aastaid, kuid ma ei uskunud, et juba nii noorelt mulle see võimalus antakse. Ma olen täiesti kindel, et väga paljud artistid on just Eesti Laulu ja Eurovisiooni jaoks oma loo teinud. Mina otsustasin oma loo saata pärast selle valmimist. Kuna laul räägib kodust ka, siis seda võib ka mõtestada kodu kui Eestimaad. Saime koos produtsendiga aru, et see on väga hea laul, mida Eesti Laulule saata.

 

Kas Eurovisioon on ka Sinu unistus?

Eks ikka on. Vahel ma mõtlen, et võibolla on liiga vara, et sinna pääseda – tahaks veel kogeda. Aga loomulikult oleks see väga vinge kogemus.

 

Mis sa teistest lauludest arvasid?

Mulle meeldis, et nii palju erižanreid ja stiile on. Noortebändi konkurss oli mu esimene sellelaadne kogemus. Mulle ei meeldi, et muusikuid võrreldakse ja hinnatakse, sest kõigil on oma hääl, oma nišš, oma sõnum. Minu meelesti ei saagi neid võrrelda.

 

Miks sa Eesti otsib superstaari saatesse pole proovinud?

Mulle on öeldud palju kordi, et peaksin proovima, aga ma otsustasin, et ma ei lähe, sest arvan, et see rada pole minu jaoks. Superstaari saade on veidi liiga show business. Mulle on ka öeldud, et peaksin minema hoopis America`s Got Talent saatesse. Nooremas eas tundus see reaalne mõte, aga see oleneb kõik sellest, kuidas nüüd kõik siin Eestis veerema hakkab. Ma arvan, et kõike võib proovida. Miks mitte.

 

Aga America`s Got Talent pole show business?

See on kindlasti ka, aga seal saab ülemaailmselt tuntuks. Arvan, Eesti on väike riik, siin on kõik võimalik kui väga tahta. Ma olen pigem enesekriitiline. Ma töötasin ennast täiesti algusest peale ise üles. Õppisin Youtube’ist kitarri mängima. Olen olnud alati arvamusel, et kõige olulisem ei ole kuulsus ega raha, vaid see tunne, mida koged muusikat tehes. Ma tahan võimalikult palju tundeid paberile saada ja seda läbi muusika jagada. Ma ei oska näha end kuulsusejanusena. Ma olen nõus leppima sellega, et mingid inimesed jälestavad mind, kui inimest. Arvan, et see kõik käibki eluga kaasas.

 

Mida fännidel oodata on?

Varsti tuleb välja minu uus singel. Tegelikult saatsin Eesti Laulule selle sama laulu ka. Kuulsin hiljem,et nad ei osanud ühte valida, et tahtsid tegelikult mõlemad edasi lasta. Ma loodan, et see laul läheb inimestele sama palju korda kui “Coming home”. Selle laulu kohta on väga palju toredaid kommentaare tulnud.